18.9.09

Neegria 10 ehk 10 väikest Neegriat

Eestis on 6 küla, mille nimi on Metsküla.
Ainult ühes neist on juba 10 aastat toimunud terviseturgutuslaager Neegria.
Juba kümnendat aastat vurasid autod septembrikuu esimeseks nädalavahetuseks Läänemaale, Lihula valda, Metskülla. Seal Matsalu lummava looduse rüpes saavad kangeks jäänud luud-liigesed leevendust ja süda taas uue rütmiga plõnksima.
Niisiis olid Räimerd, Aadu ja võõrustajaproua peredega end juba reede õhtul valmis pannud. Suurem osa rahvast saabus siiski laupäeval. Taaskohtumisest märgadele silmadele ei suutnud vastu panna ka edela poolt saabuv tsüklon, mis ilmateatejärgi ähvardas kogu Lääne-Eesti vee alla matta. Liiga ilus oli see kõik, et niisama vihmutama hakata. Seepärast paistiski hoopis suvesoe päike ning sumisesid õunu ja pirne täis herilased.
Ürituse pidulikku algust tähistas meeletult maitsev seljankasupp viineritega, mille valmistas ürituse hing ja juhataja Eufooria Lajatajakäsi, kes küll juubeli puhul oli enesele võtnud pseudonüümiks Agaata Kristi. Et tähtsa juubeli peasündmuseks oli Metsküla rahvamajas aset leidev pidulik kontsert-aktus, siis tuli selle aktuse jaoks usinalt laule õppima asuda.
Kontserdi kavas leidsid oma koha nii üldrahvalikult laulupeolt tuntuks saanud laulud kui ka punklaulupeolt ära tuntavad laulud. Lisaks mängis tantsuks Neegria instrumentaal-vokaalansambel Jurmala 73 laiendatud juubelikoosseisus - Bläku Aadu, Räimerd Pukspuu, Harry Grönström ja Rihhard Haigesüda.
Publik võeti kultuurimajas vastu väikese tervisenapsu ja küpsistega. Publik võttis Neegriarahva vastu kestvate ovatsioonide, laulu ja tantsuga. Lahkumisel öeldi saateks nii mõnigi hea sõna.
Piduliku õhtu lõpetas püha õhtusöömaaeg, mille lõppu siinkirjutajalnäha ei õnnestunudki. Kõlas hulgaliselt ilusaid tooste ja laulelusi. Kõik muu, mis pimeduse varjus toimus, jäägugi sinna öö teada.
Kohtumiseni juba järgmises, 11. Neegrias!

NEEGRIA HITISADU:
Uimane ja väsinud
Pilte ürituselt läbi

15.9.09

Esinemine Riigikogu avaistungil

Uus hooaeg sai alguse kohe kontserdiga. Nimelt astusime me 14. septembril üles Väga Olulises Kohas, Eesti Vabariigi Riigikogu saalis. Tegemist oli riigikogu avaistungiga. Õhkkond oli pidulikkusest tiine, kohal olid ka President ja diplomaatiline korpus. Üritusest tehti rahvusringhäälingus otseülekanne. Esitasime Tormise "Noore suve muinasjuttu" ja hümni.
Nagu Anz ütles, ei avane just tihti võimalust, et riigikogu vaatab sulle alt üles. Ja Lauri oli ka rahul, et sai tervet riigikogu juhatada, hümni saatel.
Lauri sõnul oli meie vorm, hoolimata vahepealsest suveperioodist täiesti talutav ja meie esinemisega võis rahule jääda. Merje sõnul oli kohe mitu inimest meie laulu kiitnud.
Pärast pakuti kringlit ja huvilised käisid Pika Hermanni tornis.

Hooaeg algas

Niisiis sai uus, 2009-2010 hooaeg alguse 7. septembril. Vaatamata ilusale sügisilmale oli kohal päris suur hulk lauluhuvilisi. Eriti kenasti olid esindatud naishäälerühmad. Mehed olid muidugi ka ilusad, aga neid oli lihtsalt vähem.

Alustuseks rääkis Lauri. Sellest, mis ees ootamas ja sellest, mis juba seljataga.
Näiteks tuli suvel välja meie esimene CD "Cantus Haljalaensis". Seda plaati me veel ise näinud ei ole, aga lootus on, et saame ikka näha ja kuulda. Kusagil novembris peaks aga ilmavalgust nägema meie plaat Helin-Mari Arderiga. Sellega seoses on plaanis teha ka plaadiesitluskontserte.

Ja siis rääkis Kalev. Sellest, kuidas laulma peab. No ja me siis proovisime ka.
Et ees ootas vastutusrikas esinemine Riigikogu avaistungil, siis soojendasime üles vana Tormise loo "Noore suve muinasjutt" ja proovisime ühehäälselt hümni laulda. Tuli välja ka. Enamvähem ühehäälselt.